MOTORS24 TV

Motors24 proovisõit - Škoda Scala

Motors24 proovisõit - Škoda Scala(5)

Kuigi uued Škoda mudelid saavad pea alati kiidusõnu, on nende tooteportfellis senimaani olnud ka üks igatpidi märkamatu Rapid. Nüüd on otsustanud Škoda ka selle segmendi käsile võtta, tuues turule uue Scala, ...

TEHNIKA TV

Tehnika TV - Onewheel

Tehnika TV - Onewheel

Lõpuks on saatesse jõudnud üherattaline rula nimega Onewheel. Millele Kaspar proovib peale astuda, aga Glenile tuleb hoopis pisar silma – miks, selgub saatest. 

Kolmesilmaline Herschel näeb seninähtamatut

Juba üle aasta töötab kaugkosmoses edukalt Herscheli nime kandev Euroopa kosmoseagentuuri hiigelsuur observatoorium, mille kolm erakordselt võimsat infrapunateleskoopi võimaldavad teadlastel esmakordselt näha ja uurida universumi osi, mis on senistele teleskoopidele jäänud nähtamatuteks. Herschel avas uue peatüki astronoomias ja kosmoloogias, aga on suursaavutus ka tehnikas.Meid ümbritsevas maailmaruumis nähtavat ja toimuvat on inimesed aastatuhandeid uurinud üksnes silmade abil ja neli aastasada, kasutades pikksilmi/teleskoope. Ainult neli aastakümmet on olnud võimalus kasutada teleskoope, mis ei registreeri üksnes silmale nähtavat valgust, mis kogu maailmaruumis levivast elektromagnetkiirguste spektrist moodustab väga väikese osa (0,4–0,7 µm), vaid suudavad „näha” ka lühema lainepikkusega ultraviolett-, röntgen- ja gammakiirgust või suurema lainepikkusega infrapunast (IP) ja raadiokiirgust. Nähtavas valguses võib kosmose objektidest näha vaid tähti, kuid enamiku mateeriast moodustavad seal hiiglaslikud gaasi- ja tolmupilved. Pilvedes kasvab üksikute tihedamate tompude järkjärgulisel gravitatsioonilisel kokkutõmbumisel nende sisemuses rõhk ja temperatuur miljonite kraadideni, kuni keskmes käivitub termotuumasüntees ja süttib uus valgust kiirgav täht. Kuid nagu enamik inimühiskonna esindajaist, nii jääb ka neist suurem osa märkamata ning vaid üksikud, kes on saanud täheks-staariks, saavad üldsusele tuntuks.

Vaid tänu infrapuna-astronoomiale saab „näha” ja uurida peaaegu kõiki kosmilisi objekte, sest IP-kiirgust kiirgavad kõik materiaalsed kehad, kusjuures selle kiirguse intensiivsus ja spektrisagedus kasvavad koos keha temperatuuriga. Kuigi iga üksiku objekti IP-kiirgus on tohutult palju nõrgem kui tähe valguskiirgus, moodustab nimelt IP-kiirgus siiski külmade ja tumedate kosmiliste objektide rohkuse tõttu kogu kosmoses levivast kiirgusest umbes poole.

Infrapunateleskoobid aitavad vaadelda ka märkimisväärset osa nähtavat valgust kiirgavaid tähti ja galaktikaid. Kuigi neid varjavad hiiglaslikud kosmilised gaasi- ja tolmupilved, läbib IP-kiirgus neid pilvi üsna hõlpsasti, muutes nad seeläbi nähtavaks. Kuna just tolmupilvedes toimub intensiivne uute tähtede sünd, siis infrapunateleskoobid on asendamatuks abimeheks täheloomeprotsesside detailsel uurimisel. Samuti on tähtis asjaolu, et Universumi varasel etapil tekkinud esimesed galaktikad on Universumi kiireneva paisumise tõttu eemaldunud meist kaugele suurel kiirusel, mistõttu nende poolt kiiratud valgus on suure punanihke tulemusena muutunud nüüdseks meieni jõudes infrapunaseks. Lisaks taevakehadele on IP-kiirguse abil võimalik uurida ka tähtedevahelise ruumi keemilist koostist, mille juures pakub erilist huvi vee ja teiste elu tekkimiseks vajalike ainete molekulide tuvastamine.Miks on tarvis viia infrapunateleskoop kosmosesse?

Sellel on üsna proosaline põhjus – kosmosest tulev IP-kiirgus neeldub atmosfääris peamiselt seal leiduva veeauru tõttu ning ei jõua maapinnani. Lisaks tekitab ka atmosfäär ise teataval määral segavat IP-kiirgust. Kosmose uurimise algaastatel püüti mõõtmisi infrapunateleskoopidega teha ka õhupallide abil või lennukitelt, kosmosesse jõudis esimesena teleskoop IRAS 1983 a. Sellele järgnesid ISO (1995), Spitzer (2003), AKARI (2005) ja WISE (2009), kuid kõigi nende tehnilised näitajad ja võimed jäid teadlaste soovidega võrreldes üsna tagasihoidlikeks. Seepärast sündis idee luua tõeline hiigelteleskoop FIRST (Far Infrared and Submillimeter Space Telescope), mis oleks võimeline töötama, erinevalt eelnimetatutest, ka kauginfrapunases ja submillimeetrilises lainepikkuste alas (60–670 µm).Kaua tehtud kaunikene

Uue idee realiseerimine vajas täiesti uute ja keeruliste tehniliste probleemide lahendamist, mis kujutasid suurt väljakutset konstrueerimisbüroodele. Otsus nendega rinda pista võeti vastu 1993. Projekti üldjuhtimine jäi ESA hooleks Thales Alenia Space’i juhitud konsortsiumi kaudu, milles osalesid kümne riigi teadlased ja insenerid. Teleskoobi tähtsamate sõlmede loomiseks moodustati eraldi konsortsiumid, mis koosnesid kümnetest firmadest.

Iga teleskoobi esmatähtis osa on tema peapeegel, mis määrab teleskoobi võime koguda kiirgust ehk infot. Sellele järgnevad kogutud valgust mõõtvad ja analüüsivad vastuvõtuseadmed, mis kiirguses sisalduva info välja sõeluvad, ning seadmed, mis tööks vajalikud tingimused tagavad, rääkimata kosmoses liikumist ja positsioneerimist ning infovahetust ja energiavarustust tagavatest süsteemidest. Kogu töö seadmete valmistamisel ja pideval täiustamisel ning katsetamisel kestis 16 aastat. Selle käigus sai teleskoop ka uue nime kuulsa astronoomi W. Herscheli järgi 2000. aastal, mil möödus 200 aastat tema poolt IP-kiirguse avastamisest. Herscheli teleskoobi, mis on tõeline kosmoseobservatoorium, edukas start toimus 14. mail 2009 ESA kosmodroomilt Kourous Prantsuse Guajaanas kanderaketi Ariane 5 abil. See start oli märkimisväärne ka selle poolest, et koos Herscheliga startis samas raketis ka Herscheli veli – kosmoseteleskoop Planck, mis asus uurima kosmilist taustkiirgust mikrolainealas ja mis kujutab endast samuti tähelepanuväärset teaduse- ja tehnikasaavutust ning väärib eraldi artiklit.

Maailma suurima kosmoseobservatooriumi Herscheli kõrgus on 9 m ja läbimõõt 4,5 m ning mass 3300 kg. Tema peapeegli läbimõõt on 3,5 m ja selle kiirgust koguv pindala 9,6 m2, ületades sellega seni suurimat kosmoseteleskoopi Hubble’i 20kordselt. Peegel on valmistatud kergest ränikarbiidist, mis on tugev ja vastupidav kahjustustele ning hästi lihvitav ja poleeritav nii, et selle ebatasasused jäävad alla 0,001 mm. Peapeegliga kogutud kiirgus suunatakse sekundaarpeegli abil edasi fokaaltasandisse paigutatud registraatoritesse-analüsaatoritesse (nn silmadesse).Herscheli kolm silma

Kui teleskoopide ajaloo algsajanditel vahtisid astronoomid okulaari ja tegid nähtu kohta märkmeid vaatluspäevikusse, siis tänapäeval astronoomid öösiti teleskoobi taga ei istu ega silmi ei vaeva, vaid koostavad vaatluste tarbeks arvutiprogramme ning teleskoobis nähtut jäädvustavad seadmed – fotomeetrid ja spektrograafid. Andmed salvestatakse andmekandjatele, kust nad on interneti või kosmiliste infosidekanalite kaudu uurijatele kättesaadavad ülemaailmselt. IP-kiirguse registreerimiseks ja analüüsimiseks on Herschelil koguni kolm erinevat seadet, mis on spetsialiseerunud tööle erinevates lainepikkuste piirkondades ja täiendavad üksteist.

Üheks raskemaks tehniliseks probleemiks, mis tuleb lahendada pikalainelist IP-kiirgust registreerivate ja mõõtvate seadmete puhul, on vajadus jahutada need ülimadalate absoluutse nulli (–273,15 oC) lähedaste temperatuurideni (PACS ja SPIRE puhul vaid 0,3 K), sest muidu summutab nende riistade endi poolt väljastatav IP-soojuskiirgus kosmosest tuleva kiirguse. (Piltlikult sarnaneb see võimatusega vaadelda tavateleskoobiga taevatähti päevavalgel.) Ainus moodus infrapunateleskoobi puhul seisneb selle mõõteriistade paigutamises vaakumiga krüostaati, mida jahutatakse ülivoolava vedela heeliumiga, mis keeb aeglaselt temperatuuril 1,65 K (–271,5 oC). Gaasiline heelium liigub edasi torustikus kolmekihilises soojuskaitses ümber seadmete detektorite ja väljub seejärel pidevalt vähehaaval kosmosesse. Seetõttu sõltub Herscheli tööiga kaasavõetud heeliumi hulgast, mis oli stardil 2367 liitrit ning seda peaks jätkuma kolmeks tööaastaks.Käies kindlalt oma rada

Kosmoseteleskoobi, eriti infrapunase puhul on suur tähtsus ka selle trajektooril ja orbiidil. Tavaline maalähedane orbiit ei sobi, sest sel juhul segab mõõtmisi Maa enda IP-kiirgus. Lisaks on raske saavutada mõõteriistade jaoks stabiilset soojusrežiimi, kuna teleskoop liigub pidevalt Maa varjust Päikese kätte. Herscheli puhul kasutatakse sellist teravmeelset lahendust, et viiakse ta Lissajous’-orbiidile ümber teise nn Lagrange’i punkti L2. Nimelt näitasid kuulsa matemaatiku Lagrange’i arvutused, et süsteemis Päike–Maa on viis punkti, milles nende gravitatsioonjõud tasakaalustavad seal paikneva objekti tsentrifugaaljõu ja see objekt võib seal Maa ja Päikese suhtes paigal püsida.

Lagrange’i punktidest L2 asub Päikese ja Maa ühendusjoonel 1,5 miljoni km kaugusel Maast Päikesele vastassuunas. Mitmete asjaolude tõttu ei asu Herschel täpselt punktis L2, vaid tiirutab selle ümber orbiidil raadiusega 800 000 km. Maa IP-kiirgus sinna praktiliselt ei ulatu, aga päikesekiirguse varjab spetsiaalne 98% peegeldusvõimega kaitsekilp, mille alumisele osale on kinnitatud päikespaneelid teleskoobi tööks vajaliku energia tootmiseks. Positsioneerimisseadmed hoolitsevad selle eest, et paneelid ja päikesevari oleksid kogu aeg suunatud Päikese poole ning stabiilne töörežiim tagatud.

Herschel töötab autonoomselt ja saadab iga päev kolme tunni vältel vaatlusandmeid maapealsesse sidekeskusesse New Norcias Austraalias, operatiivjuhtimise keskus asub Darmstadtis Saksamaal ning teaduskeskus Villafrancas Hispaanias. Herscheli tööajast on suurem osa väljaüüritav kõigile astronoomidele.

Herscheli töö on osutunud erakordselt viljakaks. Näiteks on ta kogunud andmeid vee ja teiste elu tekkimiseks vajalike keemiliste ühendite leviku kohta Universumis, avastanud seal intensiivse tähetekkega piirkondi, aga ka suuri tühemikke. Möödunud aasta juulis avaldas ajakirja Astronomy and Astrophysics erinumber 152 artiklit üksnes esimese aasta uurimistulemuste kohta. Prantsusmaa aeronautika ja astronautika assotsiatsioon omistas väljapaistvate saavutuste eest Herschelile koos tema kaksikvenna Planckiga suure auhinna – Grand Prix.

Herscheli edukas uurimisretk jätkub.Kolmesilmaline Herschel näeb seninähtamatut

KOMMENTAARID

Nimi :
Kommentaar :
 
 

VEEL UUDISEID

Motors24 proovisõit - Škoda Scala

Motors24 proovisõit - Škoda Scala(5)

Kuigi uued Škoda mudelid saavad pea alati kiidusõnu, on nende tooteportfellis senimaani olnud ka üks igatpidi märkamatu Rapid. Nüüd on otsustanud Škoda ka selle segmendi käsile võtta, tuues turule uue Scala, ...

Tehnika TV - Onewheel

Tehnika TV - Onewheel

Lõpuks on saatesse jõudnud üherattaline rula nimega Onewheel. Millele Kaspar proovib peale astuda, aga Glenile tuleb hoopis pisar silma – miks, selgub saatest. 

Motors24 proovisõit - Renault Megane R.S. Trophy

Motors24 proovisõit - Renault Megane R.S. Trophy

Megane R.S on saanud veel võimsamaks ja kiiremaks ning lisanime Trophy - ikka selleks, et Honda Civic Type R-iga veel jõulisemalt rinda pista.  Trophy tähendab ka seda, et see 1.8-liitrine mootor sai ...

Xtra Motors - Mercedes-Benz Star Experience 2019

Xtra Motors - Mercedes-Benz Star Experience 2019

Silberauto ja Mercedes-Benz korraldasid ka sellel aastal proovisõidupäeva, mis kandis nime Mercedes-Benz Star Experience. Nagu heaks tavaks saanud, siis oli proovimiseks nii AMG mudelid ringrajal kui ka muudki ...

Tehnika TV - IFA 2019

Tehnika TV - IFA 2019(5)

Täna saab läbi järjekordne IFA ja Glen on järjekordselt Berliinist tagasi asjade ja juttudega.

Motors24 proovisõit - Seat Tarraco

Motors24 proovisõit - Seat Tarraco(19)

Tarraco on esimene linnadžiip Seati valikus, millel saab näha autotootja värsket disainikeelt ning millel on valikus ka 7 istekohta.  Proovisõiduauto tehnilised andmed (Seat Tarraco 2,0 TSI ...

Tehnika TV - Citycoco elektriroller

Tehnika TV - Citycoco elektriroller

E-roller andis meile proovimiseks ühe paksurattalise elektriliikuri, millel nimeks Citycoco CP-1. Kuidas proovimine läks, selgub saatest.

 
Motors24 proovisõit - Porsche Cayenne Turbo Coupé

Motors24 proovisõit - Porsche Cayenne Turbo Coupé(14)

Kaspar on senimaani alati rääkinud, et Porsche Cayenne on üks kõige parem linnadžiip. Aga paraku pidi ta oma arvamust hiljuti muutma, sest tegelikult on üks teine džiip veel parem kui Cayenne..    ...

Truck Motors - uus Mercedes-Benz Actros

Truck Motors - uus Mercedes-Benz Actros(1)

Uue Actrose suurimaks väliseks uuenduseks on kindlasti suurte küljepeeglite kadumine ning nende asendamine kaamerate ja ekraanidega. Aga see pole sugugi ainus uuendus, sest auto on saanud ka palju targemaks ja ...

Bike Motors - Honda Gold Wing Tour DCT

Bike Motors - Honda Gold Wing Tour DCT(4)

Honda "kaherattaline auto" on nüüd väiksem ja kiirem. Aga kas ka parem?

Tehnika TV - Sony ja Sennheiser

Tehnika TV - Sony ja Sennheiser

Vaatamata kilomeetripikkustele nimedele, on tuliuued Sony WF-1000XM3 ja vähem-uued Sennheiser Momentum True Wireless väga miniatuursed kõrvaklapid ehk moodsalt väljendudes nuppkuularid. Sony on neisse ...

Motors24 proovisõit - Jeep Wrangler

Motors24 proovisõit - Jeep Wrangler(1)

Jeep Wrangler on üks legendaarne maastikuauto, mis on tuntud oma heade maastikuomaduste, aga ka kohati robustsevõitu sõiduomaduste poolest. Uus mudel on nüüd küll väidetavalt oluliselt kasutajasõbralikum, aga ...

Truck Motors - Scania Driver Competition 2019 finaal

Truck Motors - Scania Driver Competition 2019 finaal

Risto, kes armastab aeg-ajalt veokijuhtide võistlustel käia, osales ka sel kevadel Scania Eesti poolt korraldataval Scania Driver Competitionil. Seal läks tal seekord aga suisa nii hästi, et Eesti esinumbrina ...

Tehnika TV - GPad Evo Max ja GPad Blade rulad

Tehnika TV - GPad Evo Max ja GPad Blade rulad

GPad on valmis saanud kaks uut rula, millest üks on kiire ja teine on ilus. Kui kiire ja kui ilus, selgub saatest.

 
Motors24 proovisõit - Volvo S60 T5

Motors24 proovisõit - Volvo S60 T5(15)

Volvo sõnul on S60 puhul tegemist eelkõige juhile orienteeritud autoga. Ja see on ilmselge vihje, et kuulsale Saksa kolmikule on proovitud taaskord konkurenti luua.  Nagu tavaks saanud - 2-liitrine ...

Tehnika TV - Google Pixel 3a ja 3a XL

Tehnika TV - Google Pixel 3a ja 3a XL(1)

Google Pixel 3 ja 3 XL olid, või õigemini on väga head nutitelefonid. Aga mitte just liiga odavad. Seda viga proovis Google parandada a-nimeliste säästuversioonidega. Kui hästi see õnnestus, selgub saatest.

Tehnika TV - Honda Super Cub

Tehnika TV - Honda Super Cub(3)

Rohkem kui sada miljonit inimest on otsustanud, et just see kaherattaline liikur on nende jaoks parim. Kas nad tegid ka hea otsuse, võib selguda saatest.

Motors24 proovisõit - Porsche 911 Carrera 4S

Motors24 proovisõit - Porsche 911 Carrera 4S(16)

See võib tunduda küll uskumatuna, aga Posche on oma raudvara ehk 911 suutnud veel paremaks autoks teha. Ja muide - see ei ole mitte mingisugune facelift, vaid tegu on täiesti uue autoga. Kuju kõlab ...

Xtra Motors - 3 ägedat autot ringrajal

Xtra Motors - 3 ägedat autot ringrajal

Mazda MX-5, Renault Clio R.S. Trophy ja Kia Proceed GT-l tunduvad esmapilgul täiesti erinevate autodena - meie aga viisime need kõik kolm auto24ringile ja leidsime neil siiski mitmeid ühiseid jooni. Millised ...

Tehnika TV - Tollised Canonid

Tehnika TV - Tollised Canonid

Peale mõningat pausi on Canon otsustanud üllitada korraga kaks pisikest ühetollise sensoriga kaamerat G5 X Mark II ja G7 X Mark III, mis peaksid lähiajal müügile jõudma. Miks neist on põhjust rääkida, selgub ...

Tehnika TV - FlyKly

Tehnika TV - FlyKly(2)

Milline on ilma ühegi juhtmeta elektriratas ning mis vahe on rattal ja rattal, selgub saatest.

 
Bike Motors - Honda Monkey Z125M

Bike Motors - Honda Monkey Z125M(3)

Kuidas sobitub kuuekümnendatest alguse saanud minimotikas tänase päevaga, selgub saatest.

Tehnika TV - Bolt vs CityBee tõukerattarent

Tehnika TV - Bolt vs CityBee tõukerattarent(3)

Kui hästi või halvasti laabub asjatundmatutel turistidel elektritõukside laenutamine, selgub saatest.

Eesti meeskond läheb Amsterdam-Budapest retrorallile

Eesti meeskond läheb Amsterdam-Budapest retrorallile

Budapesti ralli (The Budapest Rally) on Amsterdamist, Brüsselist, Lyonist ja Pariisist algav ning mööda maalilisi teid läbi Euroopa kulgev retroralli, mille lõpp-punktiks on Budapest. Teadaolevalt ainuke ...

Xtra Motors - BMW M Town

Xtra Motors - BMW M Town(1)

Ühel kuumal suvepäeval kutsuti meid külla BMW M-linna. Kus asub M-Town ja mis seal täpsemalt toimus, näed juba videost. 

Racing Motors - Andres Arnoveri Ford Mustang

Racing Motors - Andres Arnoveri Ford Mustang

Kui me Andresel eelmisel korral külas käisime, oli see sinine Mustang tema jaoks nii uus asi, et ta polnud sellega isegi veel kordagi rajale sõitma jõudnud. Seega nüüd uurimegi Andreselt, et kuidas olid uue ...

Tehnika TV - DJI Osmo Action

Tehnika TV - DJI Osmo Action

Kas Osmo Action lendab paremini kui GoPro Karma, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Toyota RAV4

Motors24 proovisõit - Toyota RAV4(46)

Kui esimese põlvkonna RAV4 puhul oli tegu kompaktse linnadžiibiga, siis tänaseks on auto pikkusele lisandunud pea pool meetrit ning tegu on ühe igati suure ja mahuka pereautoga.  Nagu Toyotadel kombeks ...

 
Tehnika TV - Scott ja Cube

Tehnika TV - Scott ja Cube(2)

Täna on teemaks elektrilised jalgrattad ehk pedelecid. Kas elektriline maastikuratas on hea mõte ja miks on Boschi keskjooksumootor parem rummusisesest, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Lexus UX 250h

Motors24 proovisõit - Lexus UX 250h(4)

Lexuse tootevalikust on senimaani puudunud väike linnadžiip. Nüüdseks on see viga parandatud ning uus väikeauto kannab nime UX. Ja loomulikult, nagu Lexusele kohane, on see auto saadaval ka hübriidina.  ...

Motors24 proovisõit - Porsche Super traktor

Motors24 proovisõit - Porsche Super traktor

Kevadel, samaaegselt Porsche 992 Eesti esitlusega, sai Porsche Eesti töökojas valmis ka üks põnev Porsche nime kandev neljarattaline, mis aga pole sugugi sportauto ja kannab nime Porsche-Diesel Super 308N. 

Tehnika TV - Nokia 9 Pureview

Tehnika TV - Nokia 9 Pureview

Aastad mööduvad, aga Pureview jääb. Kuidas need aastad Nokia ambitsioonikale supertelefonile on mõjunud, selgub saatest.

Dr. Dip – Auto dip ja iluteenused, 2. osa

Dr. Dip – Auto dip ja iluteenused, 2. osa(2)

Jätkame "ilusalongi" juttudega ning oleme külas Dr. Dipil, kus Kaspari Mercedes on läbimas põhjalikku noorenduskuuri ning vaatame, milline siis näeb välja auto 4 päeva hiljem. 

Motors24 proovisõit - Audi e-tron

Motors24 proovisõit - Audi e-tron(14)

Elektriautod muutuvad üha sarnasemaks "tavaliste" autodega - seda võib öelda nii Jaguar I-Pace'i kui ka Nissan Leafi teine generatsiooni kohta. Järgmise sammu on teinud Audi, kelle uus elektriline e-tron näeb ...

Dr. Dip – Auto dip ja iluteenused, 1. osa

Dr. Dip – Auto dip ja iluteenused, 1. osa

Seekord sõidab Kaspar oma autoga otse "ilusalongi", mil nimeks Dr. Dip. Aga enne iluprotseduuridega alustamist räägime ka plastidipist ning vesiprindist, millega on võimalik lihtsasti oma autot omanäolisemaks ...

 
Tehnika TV - Elektrilised tõukerattad, 2.osa

Tehnika TV - Elektrilised tõukerattad, 2.osa(2)

Täna on vaatluse all neli kõikide miilide tõuksi – GPad Joyride, Minimotors Speedway IV, Inokim OX ja Minimotors Dualtron Ultra. Kas mäkketõusu võidab innukas spordimees jalgrattal või vastupidi, selgub ...

Motors24 proovisõit - Mazda 3

Motors24 proovisõit - Mazda 3(22)

Uus Mazda 3 on hetkel üks kõige ilusama välisdisainiga Jaapani luukpärasid - ja lisaks sellele on ka auto sees leiduv materjalivalik vägagi kvaliteetne. Mazda jätkab endiselt vabalthingavate ...

Tehnika TV - Elektrilised tõukerattad, 1. osa

Tehnika TV - Elektrilised tõukerattad, 1. osa(4)

Täna on vaatluse all neli viimase miili tõuksi – GPad Lite Max, Ninebot ES1, Xiaomi M365 ja e-TWOW Eco. Kui kiiresti saab nendega mäest üles sõita, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Mercedes-Benz GLE 300d

Motors24 proovisõit - Mercedes-Benz GLE 300d(5)

Täna astub meie kaamerate ette näitleja ja naljamees Märt Avandi, kes on juba aastaid tegelenud ka heategevusliku Pardiralli korraldamisega. Kuidas aga on selle kõigega seotud Ott Tänak ning mida arvab Märt ...

Tehnika TV - Huawei P30 Lite

Tehnika TV - Huawei P30 Lite

Huawei telefonid võivad ju olla head ja ilusad, aga kas neid üldse tohib enam osta, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Land Rover Range Rover Evoque

Motors24 proovisõit - Land Rover Range Rover Evoque(7)

Kuna Evoque on algusest peale olnud pigem naistele mõeldud auto, siis kutsus Kaspar endale seekord appi hiljuti emaks saanud Getter Jaani, kellega koos nad asuvadki uut Evoque'i hindama. 

Tehnika TV - Canon EOS RP

Tehnika TV - Canon EOS RP

Miks võiks mobiili asemel teha mõned pildid fotoaparaadiga? Vastus selgub saatest.

 
Motors24 proovisõit - Porsche Cayenne S

Motors24 proovisõit - Porsche Cayenne S(4)

Porsche Cayenne on alati olnud juhitavuse poolest üks parimaid linnadžiipe. Ja nüüd, koos viimase mudeliuuendusega, on ta tõenäoliselt ka üks kõige ilusam linnadžiip.  Cayenne S tähendab 2,9-liitrise ...

Tehnika TV - iPad

Tehnika TV - iPad(4)

Kaspar presenteerib uut logo ja Glen on keerulises olukorras. Millises täpsemalt, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Subaru Forester e-Boxer

Motors24 proovisõit - Subaru Forester e-Boxer(18)

Uut Subaru Foresteri asjatundmatuma pilguga vaadates võib tunduda isegi, et auto on täpselt samasuguseks jäänud. Tegelikkus on aga see, et auto täiesti uus - alates selle platvormist kuni uue hübriidse ...

Tehnika TV - Nikon Coolpix P1000 ja Sony A6400

Tehnika TV - Nikon Coolpix P1000 ja Sony A6400(5)

Täna vaatab Glen kilomeetri kauguselt Eesti lippu ja Kaspar autofookustab 0,02 sekundiga.

Motors24 proovisõit - Mercedes-AMG GT S

Motors24 proovisõit - Mercedes-AMG GT S(12)

Sportautosid, millel kapoti all üle 500 hobujõu, meie proovisõidurubriiki just liiga tihti ei sattu. Seda suurem aga oli rõõm võtta see 2015. mudeliaasta AMG GT S ning teha sellega väike proovisõit. Ja nagu ...

Tehnika TV - HTC Vive Focus

Tehnika TV - HTC Vive Focus

Olge hoiatatud – tänane saade sisaldab audiovisuaalset sisu, mis ei sobi alaealistele. Milline see sisu on, selgub saatest.

Motors24 proovisõit - Volkswagen Crafter

Motors24 proovisõit - Volkswagen Crafter(14)

Volkswageni kõige suuremad kaubikud ja bussid on viimase kahe põlvkonna jooksul kandnud Crafteri nime ning eelmise põlvkonna Crafter oli tegelikult hoopis Mercedes-Benz Sprinteri lähisugulane. Nüüd on ...

 
Tehnika TV - Huawei P30 Pro

Tehnika TV - Huawei P30 Pro(4)

Kokku 5 kaamerat ja täpselt 100 megapikslit. Ja 8,5 kordne optiline suum. Ja see pole veel kõik, sest Huawei uus superkaameratelefon näeb ka pimedas kohas. Mis seal näha on, selgub saates.